Home Page Site Map Sources Guest Book Connections

Slideshow
Welcome! This website was created on 25 Jan 2006 and last updated on 09 Dec 2017.

There are 4828 names in this family tree. The earliest recorded event is the birth of talunimi, Jago Pärna Jürgen in 1646. The most recent event is the death of Liiva, Johannes in 2017.The webmaster of this site is Marvi. Please click here if you have any comments or feedback.

LOADING! Please wait ...
About Minu suguvõpsik - Meriniit, Milt, Uhver, Paju, Milder, Luts, Orav, Plumann sugupuud
Siia kogutud killuke Eestimaast hõlmab nii minu isapoolseid kui ka emapoolseid kolme põlvkonna (ema/isa; vanaema/vanaisa; vanavanaema/vanavanaisa) esivanemaid ja nende järglasi. Suur aitäh kõigile, kes selle kogumi valmimisele on kaasa aidanud ning neile, kes selle lehekülje on avastanud ja omapoolseid täiendusi teinud.

NIMEDE JA ANDMETE SELGITUSED

Minu isapoolsed harud suguvõpsikus on:

Meriniitude sugupuu - minu isaisa ja isaisaisa poolsed esivanemad, kelle juured on Harjumaal
Klooga mõisa piirkonnas ja selle lähiümbruses. 

Pajude sugupuu - minu isaisaema Ingel Paju on tulnud mandrile Hiiumaalt Pühalepa vallast.
Pajude sugupuu valmis koostöös Vello Simmeriga.

Miltide sugupuu - minu isaema ja isaemaisa poolsed esivanemad, kes samuti pärinev Klooga
mõisast ja selle lähiümbrusest.

Uhverite sugupuu - minu isaemaema eellased, kes elasid samuti Klooga mõisa piirkonnas või
selle lähiümbruses. Minu isaemaema onu Hans Uhveri (1790) järeltulijatega abistas Reeli Reinaus. 

Perekonnanime Meriniit ja Milt on pandud ainult Klooga mõisas. Kuna seda nime ei ole
ka perenimede muutmisel 20. sajandi alguses kasutusele võetud, võib väita, et kõik, kelle
perekonnanimi on Meriniit või Milt,on omavahel sugulased. 

Meriniitude sugupuu vanim liige on Kuusiku Hans(talunimi),sündinud ca 1745. Kuusiku
talukoht asub Keila vallas, tänases Tuulna külas Illurma küla piiril. Talukoht tekkis 18.sajandi
lõpus ja oli suguvõsa valduses kuni 19.sajandi keskpaigani. Talukoht oli hiljem helilooja Konstantin
Türnpu suvekodu. Suvekodu lähedal asub mälestussammas ja Türnpu park.

Kuusiku talu asukoht
Meriniitude sugupuu failina

Miltide suguvõsa vanim teadaolev liige on Lassi Aadu(talunimi), sündinud ca 1765. Aadu
oli sulaseks Lassi talus, Langa külas (Padise vald). Langa küla asub Vasalemma jõest lõunas
Madise-Põllküla maantee ääres; ajalooline Vanaveski küla ning Klooga mõisa kõrvalmõisana tuntud
Vanaveski mõis.

Miltide sugupuu failina

Uhverite juured on tänases Maeru külas (Keila vald). Selle sugupuu vanim teadaolev isik on
Jago Pärna Jürgen (talunimi), sündinud ca 1646, kes elas Padise kloostri alla kuuluvatel
maadel Maerus. Maeru kuulus 18.sajandi keskpaigas Kloostri mõisa alla Harju-Madise kihelkonnas,
hiljem Jõgisoo mõisa alla Keila kihelkonnas. Mõnedes 18.sajandi alguse allikates mainitakse talu ka
Vasamäe mõisa (Gut Wasamäggi) alla kuuluvaks. Sellest mõisast kaovad teated 18.sajandi keskel.
Jago Pärna Jürgeni (ka Pernama Jürgeni) talu suurus oli 1712.aasta adramaarevisjoni andmetel 1/2
adramaad*. Inimesi oli talus kaks - peremees ja perenaine. Karja suuruseks oli kaks härga, üks lehm.
1732.a. oli peremeheks tema poeg Jüri ning adramaarevisjoni järgi oli talu suuruseks 1/3 adramaad,
talus elas 1 tööealine mees ja 2 tööealist naist ning 2 noort. Kari koosnes kahest hobusest, kahest
pullist,kahest lehmast ja ühestnoorloomast. Mõisakoormiste hulka kuulus aastaringselt 2 teopäeva
nädalas ning suvel abitöödel 2 päeva nädalas. Lisaks tuli maksta 26 kopikat ning ära anda 3/4
vankrikoormat heina, 3/4 naela (ca 300 grammi) villa, kaks vankrikoormat puid, üks lammas, üks kana
ja viis muna, samuti 1 1/3 tündrit(ca 107 kg) rukist, 1 1/3 tündrit (ca 107 kg) nisu ja 4/9 tonni
(ca 35 kg) kaera. Talu lõpetas tegevuse ca 1816, maad läksid Vainu talu valdusesse.

* 1 adramaa = talu millel oli nii tööjõudu ja vahendeid, kui ka maad kuue rakendipäeva (teopäeva) tegemiseks nädalas

Jago Pärna Jürgeni järeltulijad on saanud 19.sajandil erinevaid perekonnanimesid - Uhver, Allavain,
Tidomann (Tidemann)ja Avend.Vaata lähemalt siit
Jago Pärna Jürgeni järglane Aadu Avend oli kasuisaks mitmele lapsele, kelle järglaseid ei ole
lisatud veresugulaste andmebaasi: Mari Avend, Liso Avend, Tiina Avend, Madli Avend

Uhverite sugupuu failina

Pajude sugupuu vanim liige on Jüri, sündinud ca 1708.
Jüri võib olla Hilleste Pedo Jüri. Mingit kindlat tõendit selle kohta ei ole. Jüri poeg Laas on
olnud Hilleste küla Laasi-nimeliste laste vaderiks, mis viitab seotusele Hilleste külaga. Hilleste
Pedo Jüri ja Mari poeg Laas sünnib 07.08.1744 Hillestes, olles 1744 sünnimeetrikas ainuke Laas kelle
isanimi on Jüri. Pedo Jüri on ilmselt talus väimees ja ühe võimalusena on tema abielu mais 1737, kui
abielumeetrika järgi abielluvad Kersna Jürna Jürgen ja Hilleste Nuudi Peedu Mare.

Rahvapärimuse järgi on Jüri poeg Laas hoopiski Nigola poeg. Arvatavasti see siiski nii ei ole. Hingeloend 1795 järgi on Laasi isa Jüri. Laasi laste sünnikirjetes on isana märgitud kord Hanso Laas, siis jälle Nigola Laas. Arvatavasti on Laas olnud Hellamaal sulaseks ja Hanso ja Nigola on kord peremehe nimi ja talu nimi. Erinevate uurijate ühine arvamus on, et Hellamaa Nigolas on ilmselt Kuri Petri Nigolas kes on tulnud Hellamaale. Pärast tema surma 1750 saab taluperemeheks tema poeg Hans, kes sureb 1766 aastal. Seetõttu on ka Laas kord peremehe Hanso järgi Hanso Laas või siis vana peremehe järgi Nigola Laas. Peale Hanso surma saabki taluperemeheks Laas. Talu kannab siiani Nigula nime ning asub Hellamaa mäel. Talust avaneb praeguses mõistes „miljoni vaade“ üle kadakase rannakarjamaa Hellamaa lahele koos seal olevate väikeste saartega, taustaks Vormsi saar.

Pajude sugupuu failina

Minu emapoolsed harud suguvõpsikus on:

Milderite sugupuu - minu emaisa ja emaisaisa on pärit Ruilast (Hageri kihelkond,
Raplamaa).

Plumannite sugupuu - minu emaisaema pärineb Kohatu mõisa piirkonnast Kullamaa kihelkonnas.

Oravate sugupuu - minu emaema ja emaemaisa juured viivad tänasele Tartumaale, kunagise
Äksi kihelkonna maadele, Elistvere mõisa piirkonda. 

Lutsude sugupuu - minu emaemaema pärineb Vepskülast, Virumaalt Narva lähistelt.

Milderite sugupuu vanim teadaolev liige on Mõisamulgo Märt (sündinud ca
1676). Mõisamulgu talu asus Haiba mõisa piirkonnas Hageri kihelkonnas, tänases Kustja külas Kernu
vallas.

Lutsude sugupuu vanim esindaja on Pello Jüri (sündinud ca 1750), kes
elas Tõrvajõe külas Riigi (Vaasovi) mõisa piirkonnas (tänane Vaivara vald).

Oravate sugupuu vanim liige on Orava Mihkel (talunimi), sündinud varem
kui 1703. Orava Mihkel oli talupoeg Elistvere mõisas Tartumaal. Orava Mihkli lapselaps Orava Jaan
asustati aastal 1796 Elistvere mõisast ümber Virumaale Vana-Sõtke mõisapiirkonda. Äksi mõisa
piirkonda jäänud sugulaste jäljed kaovad 18.sajandi lõpus. Kuna ajaloolisi uurimisallikaid pole
säilinud, siis on nende edasine saatus teadmata. 

Plumannide sugupuu vanim liige on Järva Jaanus (sündinud ca 1766), kes
oli sulane Järva Hansu talus Kärevere külas Kohatu mõisa piirkonnas. 

Lükkamaks ümber fakti, et eelmisel sajandil sündinud inimeste kohta on oluliselt keerulisem infot leida kui üle-eelmisel sajandil elanute kohta, on kõik täiendused ja ettepanekud teretulnud. Kuna paljud andmed on kogutud rahvamuistendi printsiibil - inimeselt inimesele, siis kindlasti esineb faktivigu.

See kogum ei ole kaugeltki täiuslik ning iga sugulane, olgu lähedalt või kaugelt, saab lisada siia oma panuse.

LOADING! Please wait ...
SiteMap|Visitors: 954|TribalPages Forum